Parandatud kordustrukk Mihail Bulgakovi filosoofilisest, poeetilisest, satiirilisest ja kaunist raamatust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tood 1928. aastal, puudes uhendada satiirilise groteski ja fatasmagooria kasitlusega Jumalast ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jatkates 1931. aastal vahepeal katkenud tood, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister. Praegu tahistab “Meister ja Margarita” vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis “Tristan ja Isolde” voi “Romeo ja Julia”. Lugejateni joudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat parast kirjaniku surma.
Parandatud kordustrukk Mihail Bulgakovi filosoofilisest, poeetilisest, satiirilisest ja kaunist raamatust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tood 1928. aastal, puudes uhendada satiirilise groteski ja fatasmagooria kasitlusega Jumalast ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jatkates 1931. aastal vahepeal katkenud tood, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister. Praegu tahistab “Meister ja Margarita” vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis “Tristan ja Isolde” voi “Romeo ja Julia”. Lugejateni joudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat parast kirjaniku surma.
