1942. aastal avaldas Taani lastekirjanik Jens Sigsgaard raamatu "Palle üksi maailmas". Psühholoogist kirjanik oli tuhande nelja- kuni seitsmeaastase lapse hulgas korraldanud küsitluse, millest nad unistavad. Kõige rohkem tahtsid sõjaaja mudilased Hitleri kadumist, järgnesid aga unistused nagu lastel ikka: et saaks kommipoes süüa nii palju shokolaadi, kui süda lustib, et oleks raha Kuule lendamiseks. Nende vastuste põhjal kirjutaski Sigsgaard raamatu, mida on välja antud lugematu arv kordustrükke ja tõlgitud kümnetesse keeltesse.
Muidugi me teame Palle loo moraali: kuigi isekalt oma soovide järgi elamine on mõnus, ei saa inimene üksinda oma maailmas toimetades õnnelik olla, kuulugu talle või kõik kommipoed ja punased tuletõrjeautod. Kui Palle oma õuduseks osutunud unenäost ärkas, vaatas maailm talle vastu ema soojade silmadega, rahu ja turvatunne olid tagasi. Ta mõistis, mis on tõeliselt väärtuslik: lähedased ja sõbrad.
Palle võttis oma unenägu tõsiselt: temast saigi maailma kõige õnnelikum mees, sest ta elab riigis, mis on aastaid valitsenud maailma õnnelikkuse edetabeleid. Taani mees Palle saab palju shokolaadi süüa, sest tal jagub selleks raha, tal on sotsiaalsetest garantiidest tekkiv turvatunne ja ta hoolib lähedastest-sõpradest.
Tiina Jõgeda
