Kuidagi imelik, et mismoodi ümbritsev vahel nii hinge poeb. Sa jalutad uulitsal ning ühtäkki tunned, kuis ümbrus sind kõnetab. Sa seisatad. Kaed. Ja mõistad siis, et ka loodusel on oma keel. Ta kõneleb sinuga. Nii ongi, et meie elu annab ilusat olemise mekki – värve, armastust nii kodu ja inimeste kui ka looduse vastu. Elus on ka rõõmu, naeru, pauerit ja pidu. Vahel toob elu meie teele ka igatsust ja kurbust. Autori arvates sõltub aga olemine suuremalt jaolt siiski sellest, kuidas me esmalt ikka ise oma südame, silmade ja kõrvadega elu võtame, aga mitte sellest, mis meie ümber toimub. Hääd raamatu vaatamist ja lugemist. Raamat on armsas murdekeeles ning ägedate illustratsioonidega!
