Artur-Tõeleid Kliimanni (1899-1941) Mõtteloo-köitesse on koondatud autori elutöö. Lühikesele loomeperioodile vaatamata on tema riigi-, haldus- ja tööõiguslik, samuti õigusteoreetiline pärand mahukas ning mõjutab meie õiguselu tänini. Teadusartiklite kõrval, millest kaks ilmuvad eesti keeles esmakordselt, on raamatus väljavõtete kujul esindatud ka Kliimanni kolm monograafiat. Selle õpetlase elukäik peegeldab väga täpselt Eesti elu arengujärke 20. sajandi esimesel poolel. Andekas talupoiss läbis Vabadussõja, õppis Tartu Ülikoolis ja Viinis, kodumaal sai temast haldusõiguse professor, kes võitles meie avaliku õiguse vaba ja demokraatliku vundamendi ladumise nimel, kuid kes tegi saatusliku kannpöörde oma ideoloogias sovjetliku terrori aegadel enne oma hukkumist 1941. aasta suvel. Põhjaliku saatesõna on kirjutanud koostaja Ivo Pilving.
Autori foto ümbrisel on Tartu Ülikooli raamatukogu fotokogust.
Artur-Tõeleid Kliimanni (1899-1941) Mõtteloo-köitesse on koondatud autori elutöö. Lühikesele loomeperioodile vaatamata on tema riigi-, haldus- ja tööõiguslik, samuti õigusteoreetiline pärand mahukas ning mõjutab meie õiguselu tänini. Teadusartiklite kõrval, millest kaks ilmuvad eesti keeles esmakordselt, on raamatus väljavõtete kujul esindatud ka Kliimanni kolm monograafiat. Selle õpetlase elukäik peegeldab väga täpselt Eesti elu arengujärke 20. sajandi esimesel poolel. Andekas talupoiss läbis Vabadussõja, õppis Tartu Ülikoolis ja Viinis, kodumaal sai temast haldusõiguse professor, kes võitles meie avaliku õiguse vaba ja demokraatliku vundamendi ladumise nimel, kuid kes tegi saatusliku kannpöörde oma ideoloogias sovjetliku terrori aegadel enne oma hukkumist 1941. aasta suvel. Põhjaliku saatesõna on kirjutanud koostaja Ivo Pilving.Autori foto ümbrisel on Tartu Ülikooli raamatukogu fotokogust.
