Meie kindralid hakkasid muretsema võimalike kaotuste pärast. Meie kaasmaalased, venelased, ei tahtnud mõelda sõjast kui millestki, mis võiks põhjustada surmajuhtumeid. Seega tuli leida kompromiss. Üks lahendustest oli üleskutse luua paralleelstruktuur, mille osalemist lahingutegevuses saaks vajadusel eitada, kuid samas saaks näidata meie kaaskodanikele jätkuvalt ilusat pilti, mis rahustaks neid, et nad oleksid endiselt uhked ja õnnelikud, et nad aplodeeriksid sõjaväeparaadidele Punasel väljakul ja tunneksid aukartust meie relvajõudude võimsuse ees.
Wagneri armee on eraõiguslik sõjaline kompanii, mis tegutseb ilma auastmeteta ja koosneb suures osas endistest sõjaväelastest. Wagneri kompanii on alati olnud Kremli teenistuses, olgu siis Donbassis, Krimmis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Malis või Süürias. Nüüdseks teame, et wagnerlased võtavad osa ka sõjast Ukrainas.
Marat Gabidullin on teeninud selles varjatud, ebaseaduslikus armees, mida süüdistatakse kõige hullemate rüüstamiste, vägistamiste, piinamiste ja mõrvade sooritamises tsiviilelanikkonna vastu riikides, kus kompanii on olnud tegev. Ukrainast Süüriani. Liibüast Kesk-Aafrika Vabariigini.
Raamat „Mina, Wagneri armee komandör” jutustab palgasõduri elust armeeteenistuses, mida ametlikult ei ole olemas.
