Kui keha kogeb vigastust, genereerib aju valutunde. Vahel juhtub aga nii, et ajus kiilub "valulüliti" kinni, tekitades põrgulikku valu, mis keeldub taandumast. Psühhoterapeut Alan Gordoni eestvedamisel välja töötatud valu ümbertöötlemise teraapia aitab kroonilise valu seljatada.
Kraadiõppe teisel aastal tabas Gordonit äge alaseljavalu, mis pööras tema elu pea peale. Auditooriumide kõvad istmed tegid talle sellist põrgupiina, et ta oli sunnitud ostma pehme seljatoega tooli ning kärutama seda enda kannul ühest klassiruumist teise. Lõhkuv valu viis ta kolme juhtiva spetsialisti juurde, kellest üks ütles, et valu põhjuseks on lülivaheketta väljasopistus, teine väitis, et sümptomid on tingitud diski degeneratsioonist ning kolmas seletas, et ta on lihtsalt liiga pikk. Lühemaks ta end teha ei suutnud, küll aga sai proovitud kõiki teisi meetodeid: füsioteraapiat, biotagasisidet, nõelravi, punktmassaazhi jne. Tolku polnud ühestki.
Tegelikult esineb enamikul meist lülivaheketta väljasopistumisi, diski degeneratsiooni ja artriiti. Need on normaalsed struktuursed muutused ega tekita enamasti valu. Ajakirja New England Journal of Medicine üks uurimus tõi välja, et tervelt 64% seljavaluta inimestel esineb lülivaheketta väljasopistusi, degeneratsiooni ja teisi ajaga kaasnevaid paratamatuid muutusi. Vaid imikutel on täiuslikud lülisambad.
Gordon on veendunud, et kroonilise valu puhul on enamasti tegu neuroplastilise valuga. Kui tavaline valu on põhjustatud keha kahjustumisest, siis valu, mis püsib ka pärast vigastuse paranemist, või valu, millel selge füüsiline põhjus puudub, on enamasti neuroplastiline. Kusjuures lõviosa kroonilisest valust - olgu see siis pea-, kõhu-, vaagna-, liigese-, närvi-, soole ärritussündroomi või ülekoormusvigastusega seotud valu - on neuroplastilise loomuga. Ja selle raviks tuleb võtta sihikule aju, mitte keha.
Raamat "Kroonilisest valust vabaks" räägib kõigest sellest, mida on vaja teada, et end valu ümbertöötlemise teraapia abil aidata. Esmalt selgitatavad autorid neuroplastilise valu olemust ja selle kujunemist. Seejärel võetakse ette konkreetsed tehnikad, mis aitavad valutsüklist välja murda ning sümptomid seljatada. Kõige selle sekka on pikitud hulga näiteid, analoogiaid ja patsientide lugusid.
Olgu mainitud, et Gordonil on jätkuvalt väljasopistunud diskid ning kunagi armutut peavalu põhjustanud tserebrospinaalvedeliku rõhk on endiselt kõrge. Küllap pole kuhugi kadunud ka osaliselt rebenenud rotaatormansett. Kuid valust on ta prii ja seda tänu aastate jooksul lihvitud valu ümbertöötlemise teraapia tehnikate kogumile.
Usutavasti olete te juba proovinud kõiki teisi võtteid. Sestap pole muud, kui avatud meelega raamat kätte võtta ning vaadata, mis juhtub.
