Üle kahe tuhande aasta tagasi teatas Hippokrates, et kõik haigused saavad alguse soolestikust. Nüüdisteadus paistab seda tähelepanekut lõpuks kinnitavat. Uuringutest ilmneb, et meis pesitsev mikrobioom mõjutab kõike. Näiteks sedagi, milline on meie kehakaal või südame, luu- ja lihaskonna, aga ka vaimne tervis.
Kuidas mikrobioom kehas talitleb? Kuidas selle muutmine vananemisprotsessi aeglustab? Millist mõjub avaldab mikrobioom meie immuunsusele? Raamat "Sooleremont" harutab lahti mikrobioomi käsitlevaid hämmastavaid teadusavastusi, et saaksid võrratu välja näha, arukalt vananeda ja paremat elu elada.
Mikrobioom on üldmõiste, mis tähistab triljoneid baktereid, viirusi ja seeni, kes askeldavad vilkalt viimase kui ühe kehaosa ja organi peal ning sees: nahast suguelundite ja käärsooleni välja. Isegi kõrvadel ja silmadel on oma mikrobioom. Ainuüksi soolestiku mikrobioomi biomass kaalub ligi kaks kilogrammi, seevastu täiskasvanud aju kõigest 1,3 kilogrammi.
Dr Roshini Raj, gastroenteroloog ja sisearst New Yorgi ülikooli Langone'i meditsiinikeskuses, selgitab raamatus "Sooleremont", millist määravat rolli etendab mikrobioom tervise kõigis tahkudes ning kuidas moodne toitumine ja eluviis soolestiku mikrobioomi tasakaalu ohtu seavad. Tema murranguline kava aitab:
sisemise ökosüsteemi eest hoolt kanda;
rakkude paranemisprotsessi hoogustada;
seedetrakti, vaimset tervist ja immuunsust toetada;
kroonilisi terviseprobleeme leevendada;
vähki ennetada.
