See vaike kasekoore naksatus, linnutiiva sahvatus loomas vaikusesse laineid, kolletunud lehe kukkumine sambla pehmele puudmisele, esimese vihma lõhn.
Sa oled tagasi. Seal, kuhu sa kuulud. Seal, kus algab armastus ja igatsus.
Tudruk rändamas mööda hingeloodust, jättes oma sammudesse õrnust. See on teekond armastusest, looduse ja inimese sumbioosist. See on inimese hing, tema aastaajad, tema oitsemised, tema närbumised.
