Eesti metsade alternatiivne hindamine (MAH) annab meie metsadest hoopis teistsuguse pildi kui ametlik metsastatistika. Juba aastakümneid on meie metsi üle raiutud ja kindlasti ei saa edaspidi enam raiuda samas koguses ja sama kvaliteediga metsa.
Kogumikus antakse ülevaade viimase kümnendi raietest, mis näitab selgelt liiga intensiivset metsakasutust. Analüüs metsade praegusest liigilisest ja vanuselisest koosseisust määrab ära, milliseid metsi ja kui palju me tulevikus raiuda saame. Arvestuslangi arvutused näitavad, milline võiks olla kestlik raiemaht.
Eraldi on käsitletud metsakasutuse intensiivsust kaitsealadel ja inimasustuse lähiümbruses. Samuti on kogumikus antud ligikaudne rahaline hinnang metsade puidutagavarale, selle juurdekasvule ning juurdekasvu ja raiemahu võrdlusele.
Metsade alternatiivse hindamise viis läbi metsakorralduse praktikutest ja Tartu Ülikooli loodusteadlastest koosnev meeskond. Hindamiseks kasutati riikliku metsaregistri andmeid ja kaasaegseid kaugseirevahendeid.
"Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Metsade säästliku kasutuse küsimuses avab MAH mitmeid valusaid kitsaskohti - näiteks seda, et juba palju aastaid on Eestis metsa raiutud rohkem, kui juurde kasvab, või et jutt kaitstavate metsade suurest osakaalust on eksitav. Loodan väga, et MAHi tulemused aitavad metsade saatuse üle otsustajatel - olgu nendeks siis poliitikud, ametnikud või metsaomanikud - tüürida metsade kasutus säästlikule kursile!"
Liis Kuresoo, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert
"Käesoleva sajandi paarikümne aastaga on metsatööstuse survel asjad metsanduses pea peale pööratud. Ülemaailmse keskkonnakriisi ja kliimakaose tingimustes peame oma armsal Eestimaal loobuma ülemäära suurtest lageraietest ning biomassi tagaajamisest energeetika, puidukeemia või mis iganes eesmärkidel. Mets saab hakkama ilma inimeseta, aga meie ilma metsata hakkama ei saa."
Mart Herman, vana metsamees
"Alates inimasustuse tekkimisest mõjutab elukeskkonna kujunemist lisaks looduslikele teguritele ka nn antropogeenne faktor. Sellega tuleb nüüdisajal arvestada ja selleta oleme ökokatastroofide lävel. On paratamatu, et peame oma suhted loodusega ümber korraldama. MAH annab suurepärase võimaluse muuta seniseid metsa- ja ökopoliitika aluseid enne, kui jõuame pöördumatult kriitilise seisundini."
Jüri Martin, akadeemik
"MAHi lugemise võti ei ole minu meelest kõrvutada seda ametliku metsastatistikaga (SMI). Uks avaneb hoopis siis, kui lugejana avastada, et SMIs üldse polegi MAHi-keskseid näitajaid. Ja vastupidi. MAH teeb oma töö ära ka siis, kui avalikkus õpib metsapoliitika tegijatelt nõudma jooksva juurdekasvu ja raiemahu kõrvutamise asemel võrdlust keskmise juurdekasvuga."
Priit Pärnapuu, ajakirjanik
