Jozef Mackiewiczi (1902-1985) kohta on Czeslaw Milosz kirjutanud, et poola kirjanduses ei ole temaga võrdväärset realisti, et just Mackiewicz on poola kirjanduse must leib. Tuleb mainida, et samamoodi nagu Milosz, oli Jozef Mackiewicz wilnolane (ehk siis vilniuslane), ja samamoodi (oma südames) paljurahvuselise Leedu Suurvürstiriigi kodanik.
"Tee eikuhugi" (Droga donikad, 1955) on Wilno ja selle ümbruse mosaiikne kroonika Nõukogude okupatsiooni aastatel 1940-1941. Romaan algab 1940 suvel, kui Leedu lülitatakse Nõukogude Liidu koosseisu ja lõpeb Nõukogude-Saksa sõja eelõhtul. Peategelasteks on Pawel, kelles on ära tunda kirjanikku ennast, tema abikaasa Marta ja armuke Weronika. Ent romaani tegelikuks peategelaseks on Vilnius ja selle ümbrus, ehk siis poolakeelse väljendiga Wilenszczyzna. Muuseas, autor ei maini Wilnot-Vilniust kordagi nimepidi, selle asemel on "linn" - sest Leedu Suurvürstiriigi alade asuka jaoks saab linn olla vaid üks - baroksete kirikutega Wilno-Vilnius.
