Õpikut on retsenseerinud Linda Kaljundi ja Heiki Haljasorg.
5. klassi uus ajalooõpik „Eesti inimesed ajas” on üles ehitatud ajaloo eksemplaarsele kujutamisviisile. Meetod on õpetajatele tuttav 2008. aastal ilmunud õpikust „Inimesed ajas”, mis kujutab endast pilguheitu üldajaloole. Kuna 5. klassi ajalookursuse ainekava jätab ainesisu osas küllaltki vabad käed, siis peaks „Eesti inimesed ajas” pakkuma huvi esmajoones neile õpetajatele, kes eelistaksid 5. klassis keskenduda Eesti ajaloole ja seda poole väiksema tunnimahuga.
Õpiku üldine ülesehitus jaguneb kaheks. Viis esimest peatükki tutvustavad ajalooteaduse olemust ja arengut, ajaloo allikaid, ajaarvamist ja ajatelge, arheoloogiat, arhiive ja muuseume. Kollegiaalse lugupidamisavaldusena on teemadesse põimitud rida eri põlvkondade Eesti ajaloolasi, kelle töö on ajalooteadust suunanud ja edendanud. Ülejäänud peatükid käsitlevad Eesti ajalugu alates inimasustuse tekkimisest kuni 21. sajandi alguseni. Iga peatüki teemat ilmestavad näited konkreetsetest ajaloolistest isikutest.
Õpikuna on „Eesti inimesed ajas” kirjutatud eelkõige õpilaste jaoks – iseseisvaks lugemiseks, järelemõtlemiseks, arupidamiseks. 11-12-aastaste laste subjektiivse ajataju areng võimaldab ajalooliste sündmuste hoomamist konkreetsuse, samastumise ja isikliku suhestumise pinnalt. Olulist rolli mängivad ka emotsioonid, empaatia, mänguline kaasaelamine ja fantaasia. On õpetajapoolse tagasisidestamise küsimus, et need ei väljuks ajaloolise võimalikkuse piiridest.
Eelnevast lähtudes püüab „Eesti inimesed ajas” pakkuda võimalikult värvikat galeriid ajaloolistest olukordadest ja ajastuomastest elulaadidest, mille iseloomulikud jooned ilmnevad eeskätt konkreetsete inimsaatuste kaudu. Mitmekesisust silmas pidades on õpikus tutvustatavate ajalooliste isikute seas esindatud eri soo-, rahvus- ja vanusegrupid, erinevate elukutsete esindajad ning sotsiaalsed ja hariduslikud staatused.
On ajalooteaduse elementaartõde, et minevikus toimunu omandab tähenduse ja seeläbi tähtsuse olevikus – tõlgendavas, suhestuvas ja küsimusi esitavas inimmeeles. Ajaloo loomuomane minevikkusuunatus kohtub siin kasvatusliku fookusega, mille eesmärgid ja taotlused asuvad tänases päevas. Käesolevas õpikus on püütud hoiduda mütologiseeritud ohvri-, erilisuse vms pateetikast ning alternatiive tõrjuvatest eelhoiakutest. Selle asemel soovib „Eesti inimesed ajas” rõhutada inimese kasvamisväärtusi, osutades, et peale teadmiste, vabaduste ja jõukuse on ajaloolise protsessi käigus suurenenud ka inimestevaheline respekt, mõistmis- ja empaatiavõime. Sellelt väärtuskasvatuslikult lähtekohalt omandavad praktilise tähenduse õppekava üldosas oluliseks peetud väärtused nagu ausus, õiglus, koostöö jne, ja nende tegelik rakendamine ajaloo ainekavas.
