„Jõekuningad“ on raamat, mis vaatleb viikingiaega tähelepanuväärselt värskete nurkade alt. Kui üldlevinud arvamuse kohaselt sai viikingiaeg alguse ühel 8. sajandi lõpu juunipäeval, kui Lindisfarne’i saarelele Inglismaa rannikul maabusid põhja meresõitjad, kes rüüstasid sealse kloostri. Järgmised paarsada aastat Põhja- ja Lääne-Euroopas möödus viikingite rööv- ja kaubaretkede tähe all. Ainult et … see pole päris tõsi. Lindisfarne on lihtsalt mugav koht viikingite loo alguseks – ja see lugu on viimastel aastatel täienenud paljude uute avastuste ja andmetega, mida Cat Jarman oma raamatus avab.
2012. aastal sattus autori kätte karneoolist helmes. “Jõekuningates” jälgib ta selle Inglismaale saabumise võimalikke teid kuni Bagdadini välja. Sel teekonnal selgub: et viikingite retked ja kaubandusvõrk oli kaugelt laiem ja keerukam kui seda tavaliselt on arvatud; et migratsioon ei toimunud üldsegi mitte ainult Skandinaaviast välja, vaid ka sisse; et retkeliste hulgas oli lisaks traditsioonilistele “karvastele ja isastele” viikingitele ka palju naisi; ja et ida ja läänt ühendav viikingiretkede võrgustik võis algimpulsi saada Siiditeest kuni Inglismaani ulatuvast orjakaubandusest.
