Kuigi Agatha Raisin jälestab amatöörteatreid (veelgi rohkem jälestab ta amatöörteatreid amatöördraamat etendamas), istub ta nüüd ühel sellisel etendusel ja püüab viisakas püsida, sest tema sõber proua Bloxby, vikaari naine, on veennud teda kohalikku truppi toetama.
Lõpuks vajub kohalik pagar Bert Sookolli rollis rohelise tossu saatel lavaluugist alla ja Agatha hingab kergendatult, sest see ennustab painava õhtu lõppu ...
... on aga paraku alles algus, sest toimunud on mõrv. Agatha avastab provintsiteatris rohkem intriige, tülisid ja paksu verd kui West Endis ning kui ta kinniseotult ja tropp suus mingisuguses laoruumis jahukottide hunnikul lebab, ei ole ta sugugi veendunud, kas tal on iial enam julgust detektiivitööga jätkata.
Kuid Agatha poleks Agatha, kui ta ei tõuseks, pisaraid ei kuivataks ega tõmbaks selga sarlakpunast siidshifoonist kleiti, mis on lõigatud diagonaalkangast ja hõljub kõndides imeilusasti. Sellepärast me teda armastamegi.
M. C. Beaton on üks tänapäeva populaarsemaid shoti krimikirjanikke. Selle raamatusarja peategelane on Kesk-Inglismaa idüllilisse maapiirkonda kolinud endine suhtekorraldaja Agatha Raisin.
