1206. aastal ründasid Taani ristisõdijad suure väega Saaremaad ja ehitasid sinna ristimistöö kindlustamiseks puitlinnuse. Sügisel, kui põhiväed end saarelt lahkuma seadsid, ei leidunud sõjamehi, kes oleksid julgenud linnusesse talvituma jääda. Puitlinnus põletati maha ja taanlased lahkusid. Kus see linnus asus, ei ole olnud seni teada.
1215. aastal aset leidnud Saaremaa laevaväe ning Riiast pärit ristisõdijate üheksa suure purjelaeva vastasseis tõi kaasa rasked võitlused. See koht ja sadam Saaremaal, kus toimus merelahing, mis oleks võinud tuua pöörde muistse vabadusvõitluse käiku, ei ole olnud seni teada.
1222. aastal tulid taanlased taas suure väega saarlasi ristima. Pärast esimest lahingut asusid nad kivilinnust ehitama. Kui linnus oli üldjoontes valmis, jäeti sinna tugev kaitsemeeskond. Kuid ka saarlased tegid tõhusa sõjalise uuenduse: nad ehitasid 17 kiviheitemasinat ja ründasid linnust. Nad sundisid garnisoni alistuma ja linnusest lahkuma ning lõhkusid kivilinnuse maha. Seejärel saatsid saarlased sõna üle kogu Eestimaa, et "nad on vallutanud taanlaste kuninga linnuse ja kristlased oma maalt välja visanud". Eestis algas uue hooga vabadusvõitlus. Kus kivilinnus asus, ei ole olnud seni teada.
Raamatu autor Jaan Laas (snd 1938) on filosoofiadoktor (PhD), kauaaegne Eesti Teaduste Akadeemia majanduse instituudi töötaja. Alates 2010. aastast on Jaan Laas tegelenud muistse vabadusvõitluse lahingupaikade otsimise ning täpsema tuvastamisega. Raamat on kokkuvõte Saaremaal tehtud uurimistööst.