Mõtleja ei usu enam tõsiselt, et inimese ekspansiooni saab veel peatada, et meil üleüldse on veel mingit lootust. Üle piiri on juba mindud. Maailma lõpp on juba olnud. Aga me kaotame viimsegi väärikuse, kui me ei suuda kavandada eufemismidest vaba ühiskondlikku programmi, mille abil oleks võinud tagada elu jätkumise Maal.
Just see väärikuse kaotamise küsimus puudutab mind väga isiklikult. Me võiksime loobuda vähemalt ilmselgest enesepettusest ja valetamisest. Aga meile räägitakse punastamata, et kliima soojenemise vastu võitlemiseks tuleb kõigepealt lasta metsatäis süsinikku vastu taevast. Ausam ja väärikam oleks nafta ilusti lõpuni põletada ja siis välja surra või tagasi kiviaega minna.
Kaido Kama
Pentti Linkola eiras kõiki tänapäevaseid mõtlemise ja unistamise reegleid. Linkola oli mõistatus, viimane suur Põhjala Pessimist.
Valdur Mikita
Kardan, et olen nakatunud Linkola pessimismi ilma tema jõulise kireta kutsuda kedagi üles kaitsma, relv käes, elu Maal.
Rein Kuresoo, looduskaitsja, looduskunstnik ja -esseist
Usun, et Linkola on igale globaalpohmeluse põdejale kainestav lugemine. Samas ka omal kummalisel moel lohutav ‒ nagu hingepalve.
Kaupo Vipp, raamatute „Globaalpohmelus“ ja „Globaalravitsus“ autor
Viimasel ajal tundub mulle aina enam, et Linkolal on õigus. Vähemalt on ta inimene, kes räägib kõige olulisemast.
Jaan Kaplinski